The Northern Way

The Complete Corpus of Anglo-Saxon Poetry

The Paris Psalter: Psalm 117
Verse Indeterminate Saxon


Ic andette      ecum dryhtne
þam godan gode;      ic hine gleawne wat;
ys his mildheortnys      mycel to worulde.
þæt Israela cwæðan      ealle nu ða,

5

þe he is se goda god,      and gearu standeð
his mildheortnys      mære to worulde.
Cweðe Aarones hus      eac þæt sylfe;
he ys se goda god,      and gearu standeð
his mildheortnys      mære to worulde.

10

Cweðan ealle þæt      unforcuðe,
þe him on standeð      egsa dryhtnes;
forðon he ys se goda god,      and gearu standeð
his mildheortnys      mære on worulde.
Ic on costunge      cigde to dryhtne,

15

and he me gehyrde      on heare brædu.
Nu me fultum is      fæle dryhten,
nis me ege mannes      for ahwæðer.
Nu me fultum ys      fæle dryhten,
ic fracuþe forseo      feondas mine.

20

God ys on dryhten      georne to þenceanne,
þonne on mannan wese      mod to treowianne.
God ys on dryhten      georne to hyhtanne,
þonne on ealdormen      ahwær to treowianne.
Ealle me ymbsealdon      side þeode,

25

and ic wæs on dryhtnes naman      deorum gehæled.
Me ymbstodan      strange manige,
and me godes nama on him      georne gehælde.
þa hi me ymbsealdon      samod anlice
swa beon bitere,      oððe þu bærne eac

30

þornas þyre      þicce fyre,
þær me nama dryhtnes      neode scylde.
Ic wæs hearde cnyssed      and ic me helpe fand,
þæt ic fæste ne feoll,      ac ic me frofre begeat,
þa me dryhten onfeng,      swa hit gedefe wæs.

35

Me wæs strengðu strang      stiþ on dryhtne
and herenes heah,      and he me eac
ys a to worulde      worden on hælu.
A byð blisse stefn      beorht gehyred
on soðfæstra      swæsum muðe.

40

Dyde gedefe mægen      dryhtnes swyðre,
and me seo swyðre      swylce drihtnes
ahof hrædlice      æt heahþearfe.
Ne swelte ic mid sare,      ac ic gesund lifige
and weorc godes      wide secge.

45

Se clænsude,      se þe him clæne wæs;
dryhten ælmihtig      nolde to deaðe me
on ecnysse      æfre gesyllan.
Undoð me sniome duru      soðfæstra eac,
þær ic gange inn,      gode andette;

50

soðfæste on þa duru      seceað inngang.
Ic þe andette,      ece dryhten,
forðon þu me gehyrdest      æt heahþearfe
and me þa gewurde      wis on hælu.
þone sylfan stan      þe hine swyðe ær

55

wyrhtan awurpan,      nu se geworden is
hwommona heagost;      halig dryhten
to wealles wraðe      wis teofrade;
þæt is urum eagum      eall wundorlic.
þis ys se dæg      þe hine drihten us

60

wisfæst geworhte      wera cneorissum,
eallum eorðtudrum      eadgum to blisse.
Eala þu dryhten god,      do me halne;
eala þu dryhten min,      do us gesunde.
Gebletsad is, se þe com      ofer bearna gehwylc

65

on dryhtnes naman      dædum mærum;
we eow æt godes huse      gearwe bletsiað,
nu us drihten god      deore onlyhte.
Wutan us to symbeldæge      settan georne,
and ðone gelome      lustum healdan

70

oð wigbedes      wræste hornas.
þu eart min dryhten god,      and ic dædum þe
ecne andette;     
þu eart min hælend god,      and ic herige ðe.
Ic ðe andette      ecne dryhten,

75

forðon þu me gehyrdest      æt heahþearfe,
and þa wurde me      wis to hælu.
Eac ic andette      eceum dryhtne,
forðon he ys se goda god,      and ic ful geare wat,
þæt þin mildheortnyss      ys mycel to worulde.

Index  |  Previous page  |  Next page